9. jaanuar 2017

Minu Rio de Janeiro

Malle Koido. Minu Rio de Janeiro: elujanus olümpialinn.

Kartsin natuke seda raamatut. No et äkki ongi ainult olümpiast ja spordist. Õnneks oli siiski muust ikka ka. Teatud kohad (peatükid) jätsin lihtsalt vahele:)

Sain teada, et Rio de Janeiro on kontrastide linn:
Väga olulist rolli mängib favela's [slummis] telekas. Satelliittaldrikuid võib näha peaaegu kõigi majade katusel. Rikkamale rahvale üle terve maailma meeldib ironiseerida, et vaestel pole söögiraha, aga siiski ostaavd nad esimesel palgapäeval endale kõige uhkema teleka. Vaevalt ots otsaga kokku tulemine tähendab aga loobumist aja veetmisest kohvikus, restoranis, kinos või teatris. Isegi kesklinna jalutama minek maksab, sest tuleb transpordipilet osta. Kes kitsikuse ja tööpuuduse tõttu enamiku ajast kodus veetma peab, võib väga lihtsalt nelja seina vahel hulluks minna. Televisioon mängib meelelahutaja ja infoallikana pealtnäha trööstitus elus väga olulist rolli.

Siiski ei saa ma ka ilma spordita ning esimese ja teise maailma probleemideta:

Õige carioca [riodejaneirolane] ei vajagi spordi harrastamiseks mingeid erilisi rajatisi - mets või tänav sobib küll. Kui Euroopas enam tänaval lapsi vutti mängimas ei näe ja paljudes kohtades on see isegi keelatud, siis Rio noorus pole veel ainult iPadi-orjuses. Sageli imestan keset päeva kuskil sisehoovis jalgpalli taguvaid lapsi nähes, kas nad koolis ei peaks olema. Euroopas valitseb lapsevanemate seas paanika, et mis küll kõik juhtuda võib, kui eelkooliealine laps üksi või sõpradega tänavale läheb. Siin peavad paljud vanemad nii mitmel töökohal rabama, et neil pole aegagi selliste banaalsete muredega pead vaevata. Paljud lapsed naudivad endiselt sportlikku lapsepõlve ja vabaduse rõõme.

Mis ka kuidagi eriliselt meelde jäi - komplimentide tegemine, tänaval järele hõikamine. Kohalikele positiivne, võitlevatele feministidele aga täiesti üle mõistuse käitumine.

Kaks väga olulist raamatut läbivat sõna:
favela ehk slumm, slummilinnaosa.
carioca - Rio de Janeiro elanik

Tegelikult ei olnud mul üldsegi nii pikalt plaanis kirjutada, aga vaat' mis juhtus...:)
Minu-sarja raamatuid tasub ikka lugeda. Isegi siis, kui ei oska või julge midagi antud maast, riigist, linnast oodata.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar