18. jaanuar 2015

Minu Ghana

Ethel Aoude. Minu Ghana - majanduspõgenik Mustal Mandril

Taaskord "Minu"-sari tuli mulle koju kätte:) Ehk siis olin mingil hetkel endale raamatukogus selle raamatu järjekorda pannud ja kuna ta juba tuli, siis lugesin ka läbi. Täitsa tore lugemine oli! Üldiselt ma talvisel perioodil väga ei viitsi/taha/jaksa raamatuid lugeda, aga kui esmasel sirvimisel miski köidab, siis enamasti ei pea ma ka lugemisel pettuma.
Aafrikast ei ole ma kunagi unistanud, see ei ole see maa, kuhu igatseksin minna. Ja raamatut lugedes minus kinnistus see arvamus/teadmine, et ma ei taha sinna mitte mingil juhul. Kuritegevus, räpasus, hoolimatus jne, jne. - mitte midagi niisugust, mis kutsuks. Aga nagu ma juba ütlesin - lugeda oli tore, sest oli hästi kirjutatud. Ja kui lugeda teiste inimeste seiklusi, siis miks mitte. Ise ei ihka sellistest seiklustest osa saada. Miks aga üks valge Eesti tüdruk Mustale Mandrile läheb ja jääbki, see on mulle jätkuvalt mõistatus... Aga mis see minu asi on. Peaasi kui inimesele endale meeldib ja ta sellega rahul on, millist elu elab ja mida teeb.
Etheli tegemistest saab lähemalt aimu ka tema blogist:
Ety seiklused Aafrikas

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar